Vietnam

Saigi labi see pooleteist kuune puhkus Laane-Austraalias ja oligi aeg lennata Vietnami.

Lahkusime Austraaliast labi Perthi lennujaama, kus mulle said osaks koikvoimalikud "juhuslikud" kontrollid. Meie lend laks labi Singapuri, kus meil oli kaheksa tundi aega jargmise lennuni ja see kaheks tundi tuli veeta siis oises lennujaamas, kus enamus asju suletud. Kuid ei olnudki vaga hull, sai netis passitud ja vaheke porandal magatud. Kuna lendasime odavlennu firmaga siis ei saanud me transfer alas ennast sisse checkida vaid pidime labi tolli valja minema ja siis uuesti sisse tagasi tulema. Lennukisse joudes olimw omadega taitsa labi, kuid seda pani tahele ka meie korval istunud kutt, kes viisakalt omale uue ostekoha otsis et me magada saaks. Hoisse joudes oli olek taitsa ok.

Lennujaamast saime valja ilma probleemideta. Kiirelt ledsime ka vaikebussi mis meid kesklinna pidi viima, kuid see ei hakanud enne liikuma kui koik 10 kohta tais on ja nii uskumatu kui see ka pole votise see aga tublisti yle poole tunni. Ja siis veel ca kahe tunnine soit kesklinna. See kaks tundi laks kiiresti sest imeztamist selle elu ja liikluse yle oli ikma kyllaga.

Igalt poolt sai loetud ja kuuldud kui head ja odavad toidud siin on siis enne hotelli suundumist laksime lounatama ja hotelli valima. Alustuseks valisime kohviku sest tanava toidu jaoks veel julgust polnud. Laksime kindla peale valja ja votsime grillitud kana ja tee. Mille eest pidi valja kaima ca 6 euri kahe peale. No ja toit ise oli ikka taielik PASK! Seega vaga kallis ja ylimalt ebakvaliteetne.

Hotelliks valisime Rising Dragoni, mis oli taitsa ok aga jube niiske. Onneks oli tuba koos kondotsioneeriga. Toa himnaks oli 16,61 usd d. Esimese asjana kui olime asjad ara paigutanud votsin lahti blogid ja tripadvisori et vaadata kus see hea toit siis asub. Leitud, hea toit on ikka tanaval asuvates urgastes. Votsime siis suuna tripadvisoris parima reitingu saanud kohta. Seal oli voimalik tellida ainult yhte toitu milleks siis nuudlid veiselihaga. Valjanagemine olo paris hea ga maitse nii keskparane. Jargmise paeva lounaks otsustasime otsida ise mingi koha tanavalt vaadates kus koige rohkem kohalikke soob.

Valitud kohas toodi meile hunnik nuudleid, mos olod kylmad, lihapallid puljongis ja siis veel mingi poljong ja siis hunnik salatit. Ainuke mis sealt syya kolbas oli see lihapall sest nuudlid leiges puljongis ei lahe kohe mitte.

Peale taaskordset "vaimustavat" toiduelamust asusime oma jargmise aasta Aussi viisat taotlema ning peagi oli juba aeg tervitada sopru eestist. Ohtusoogiks votsime pitsad et kordki koht tais saada.

Jargmisel paeval saime kirja Aussi immigratsiooniametilt, et peame kopsupildid tegema ja Liisa veel hunniku toestusmaterjale neile saatma. See tehtud oli aeg juba jargmisi sopru tervitada ja minna uude kohta pitsat sooma.

Nii oligi kogu vajalik paberimajandus tehtud ja punt koos ning sai hakatud oma Vietnami tripile keskenduma.