Go where you're celebrated not where you're tolerated: Khe Sanh

Möödas on juba pool aastat sellest imelisest reisist, kuid blogi alles poole peal. No eks asju tulebki seedida ja nagu öeldakse tark ei torma.

Hommikul tegin oma rattale kiire remondi, nimelt olid tagaratta laagrid omadega õhtal ja need tuli ära vahetada. Kuna me väga hästi remondimehega teineteist ei mõistnud, siis jäi nii tehtav töö kui ka hind lahtiseks. Hoidsin vaikselt silma peal, et ikka saaks tehtud see, mida vaja ja saigi. Ning hindki oli odav. Remont tehtud, tuli valmistuda teele minekuks.

Peale pikka päeva mägedes oli meie järgmise päeva marsruudiks võimalik valida 133, 150 või 177 kilomeetrit pikk rada. Ühiselt otsustasime pikima kasuks, kuna tõenäosus, et see on mägine ja kulgeb küladest eemal, oli suurim. Nii siis taaskord mõnusad teed, kuid mitte nii head kui eelmine päev.

Hue-sse (esimene suurem linn peale Hanoid, 340 000 elanikku) jõudsime napilt enne pimedust ja kuna väsimus oli suur, siis kiirelt sai valitud mingi hotell. Väiksemas linnas on öömaja oluliselt kergem leida, sest valikut ju pole. Kuidagi sattusime 4 tärni hotelli kui õigesti mäletan ja seal veel siis delux tuppa. Hinnaks tuli 25 eurot tuba, mis ikka väga vähe sellise toa kohta.

Peaks mainima et kuna saabusime taas tihedasse liiklusesse, toimus ka väike kokkupõrge Mihkli ja kohaliku neiu vahel, mis lõppes õnneks vaid väikese ehamatusega mõlemale poolele, kuid oli heaks meeldetuletuseks, et linnas tasub olla ettevaatlik.

Kiirelt asjad tuppa ja linna peale sööki otsima. Leidsime kena koha, kus sai väljas istuda ja seal me siis keha kinnitasime. Siin juba märkas päris palju erinevas vanuses ja rahvusest turiste. Ostsime linna pealt tükikese kunsti koju ja natuke teed ning oligi aeg taas magama minna.