Go where you're celebrated not where you're tolerated: Kõik on uus juunikuus

Pärast viimast postitus on palju toimunud, samas nagu pole ka. Üle-eelmise nädalavahetuse veetsin Lesley ja Miaga taas Albanys. Peatusime Anthony vanemate suvekodus, mis asub rannast lühikese jalutuskäigu kaugusel. Ütleme nii, et tavalisest suvilast on asi kaugel, ma võiks seal hea meelega päriselt elada :). Maja on väga ilus ja maitsekalt sisustatud, lisaks on krundil suur kahe auto garaaž ja väike cottage.

Sõitsime taas palju ringi ning tänu sellele veendusin aina enam, et peame Kaupoga siia kanti kindlasti tagasi tulema. Käisime ka Denmark-is, mis pidavat hea windsurfi koht olema. Tuult sel päeval polnud, aga koht oli ilus sellest hoolimata :).

Pärast nädalavahetuse puhkust algas jälle kiire tööaeg. Kahjuks pidin jälle külvama paaril mudasel põllul, mistõttu mul õnnestus taas kinni jääda. Aga midagi hullu ei juhtunud, saime kiiresti välja ja jätkasin külviga. Reedel oli farmer veits kehvas tujus, sest sai kahel eelneval ööl vähe magada. Minuga ta õnneks ei torisenud, aga magamatus andis tunda – pillas kemikaale maha jajäi boomspray-ga mutta kinni. Sel päeval oli meil temaga two-way-s rääkides ka paar arusaamatust, kus mina mõistin asju ühtmoodi, tema aga teisiti. Kõik lahenes aga kenasti ja saime töö tehtud.

Vahepeal oli ka palgapäev - kahe nädala jooksul tegin 113 tundi tööd ja teenisin 2486 dollarit (miinus maksud). Kõige pikem tööpäev sel perioodil oli 14 h ja 15 min. Tunnipalk mul siin farmis 22 dollarit, lisaks siis tasuta elamine ja söögid. Algselt leppisime telefonis kokku, et palk on 20, aga ta ütles, et olen rohkemat väärt ja nii see number tõusiski. Mulle sobis :).

Juuni algus on olnud täis uusi kogemusi ja elamusi. Esiteks teisipäeval kohtus minu juhtitud auto känguruga. Õnneks midagi hullu kummalgi osapoolel ei juhtunud, väike kängu hüppas edasi ning mina jätkasin sõitu kodu poole. Sama päeva hommikul Anthonyga tööle sõites (tema autoga ja tema ise roolis) ühel teisel kängurul aga nii õnnelikult ei läinud.

Kolmapäeva lõunal sain külvamisega ühele poole ning asusime masinaid koju transportima. Selle käigus sõitsin ühte ja sama marsruuti kolm korda, õnneks kängurusid ei kohanud. Õhtul toodi meile kaks imearmast labatallekest, kelle ema oli mingi haiguse kätte surnud ja nüüd vaja, et keegi neid toidaks. Naljakas on see, et olen Kaupole rääkinud, et võtaks põllult ühe talle ja lihtsalt kallistaks teda. No ja nüüd sain lausa kaks! Soovid siiski täituvad ;).

Kuna suurem töö läbi, siis lubasime endale preemiaks vaba päeva ja sisustasime selle süvamere kalastamisega. Ärkasime veidi peale kella 4 ja kuskil 5 ajal istusime juba autos ning võtsime suuna Albany poole. Seal kiirelt paat vette ja läinud me olimegi. Esmalt oli sihtpunktiks 40 km kaugusel kaldast olev koht, kust Anthony alati palju kala saanud. Sügavus seal nii 400-550 m, seega läheb päris kaua aega, et rakendus põhja jõuaks ja veel rohkem aega, et kala välja tõmmata. Mina sain sealt oma ainsa, kuid see-eest tohutu Hapuka kala, mis kaalus vähemalt 20 kg. Võite ise arvata, kui „lihtne“ oli sellist purakat paati saada, aga lõpuks see mul õnnestus. Oh seda rõõmu, kui nägin, mille just välja tõmbasin. Ma pole oma silmaga nii suurt kala näinud, rääkimata siis ise püüdmisest. Järgnesid kohustuslikud pildid, et ka teiega oma rõõmu jagada. Katsetasime veel paari erinevat asukohta, kuid minu konksu otsa enam üksi kala jääda ei tahtnud. Anthony tõmbas mõned ikka välja, lõppsaagiks jäi 4 Hapukat, 1 suur kala (nime ei mäleta) ja 3 väiksemat. Kokkuvõttes oli äärmiselt tore, hoolimata seigast, et paat loksus korralikult ja ma pidin veits oma toitu ka kajakatega jagama, ega ma kade ole :). Kahtlustan, et enesetunde tegid kehvaks sissesöödud merehaiguse vastased tabletid, sest need muutsid mu väga uniseks ja pea käis ka kohati ringi (Anthony rääkis, et eelmise töötajaga merel käies magas too pool ajast, just nende tablettide pärast). Täna oli farmer terve päev nii õhinas, kihutas paadiga ringi ja rääkis kalamehe jutte. Rõõm näha õnnelikku inimest.

Täna koristan karavani ja pesen pesu ning homme sõidan taas Varleysse, et Kaupo sealt üles korjata. Kuna ta pool päeva tööl, siis jätame pakkimise pühapäeva hommikuks ning pärast seda suundume taas minu farmerite juurde, et siin mõned päevad peatuda. Mul siin pisut tööd veel teha. Lisaks tahame ju Albany kanti avastada, seega kasutame võimalust, et lubatakse siin elada.