How awesome is that

Nüüd üritan oma viga parandada ja proovin aeg-ajalt  sahtlisse juba blogi valmis kirjutada ja esimesel neti võimalusel ka üles laadida. Loodame, et siis jaksu jätkub pikalt ja ei pea enam kuut aega tagasi meenutama, et siis üks pikk jõhkard kokku keerata.

 

Geraldtonis, WA tuulepealinnas, võtsime hommikul rahulikult, kuna aega ju oli, sest päeva jooksul oli vaja läbida vaid ca 450 kilomeetrit, et jõuda Shark Baysse. Kui rahulikult, siis rahulikult, kahjuks taas liigagi rahulikult ja nii pidimegi paarist võibolla huvitavast kohast lihtsalt mööda sõitma, muidu oleks kohale jõudnud poole öö ajal. Plaan oli siis Shark Bay kandis kuskil kämpida, kuna sealne temperatuur võimaldab juba väga rahulikult telgis magada. Kui kõik need igavad sirged teed olid läbitud, jõudsime kohta nimega Eagle Bluff, mis sobis kämpimiseks ideaalselt. Enne kui päris telkimiskohani jõudsime, kohtasime teel mitmeidkümneid kängusid. Telk püsti, maitsev roog sisse, paar tähevaatlust ja magama. Äratus oli kell kuus, enne päikesetõusu, sest karta oli varajast rangeri tulekut, kes oleks meilt telkimise eest raha kasseerinud. Tegelikult oli vaja jõuda ka 7. 45 algavale delfiinide toitmisele Monkey Mias, mis asus 50 kmi kaugusel.

Jõudsime kenasti enne õiget aega Monkey Miasse, vabanesime 17 taalast ja otsisime autole parkimiskoha. Parklas nägin punast Pajerot ja ütlesin naljatades Liisale, et näe, Markus. Aga asi oli naljast kaugel ning parklas valmistaski Markus oma auto kõrval hommikukohvi. Ja siis me muidugi ei jõdnud oma juhust ära imestada ja üldse oli jube vahva. Ma saan aru, et Eesti on väike, aga see siin on juba kolmas kokkusattumus Aussis, kus teed ristuvad tutavatega kellega Aussis varem kohtunud mingil moel. Tundub, et maailm on ikka väike. Läksime siis koos lõbusalt seda delfiinisõud vaatama, Liisa ja Gesa üritasid seal rahvamassis delfiinidega kontakti luua, me aga Markusega jutustasime vahepeal aset leidnud sündmustest, sest ausalt öeldes oli see asi seal suht lahja, isegi Esperance-is pakkusid meile surfavad delfiinid palju ägedamat vaatemängu ning neid ei olnud keegi sinna tasuta söögiga meelitanud. Siuke vaba looduse teema läheb ikka hulka paremini peale. Markus on saksa kutt, kellega töötasime Arcadias koos, tema lõpetas oma töö seal kaks ja pool nädalat tagasi ja oli vahepeal ka Balil jõudnud ära käia. Nüüd tegemas ta oma ülejäänud matka, et Austraaliale tiir peale saada. Alustas ta oma trippi Sydneys ja peab sinna tagasi jõudma septembriks, et müüa auto ja oktoobris tagasi Saksa lennata.

Delfiinid vaadatud läksime Little Lagooni hommikust sööma, kus panime ka paika plaani, kus me õhtul kohtume. Aga nii kuidas me olime kohtunud, nii me enam üksteist New Beachil ei näinud. Meie oleme hetkel küll siin, kuid kuhu jäid nemad, seda me hetkel ei tea. Loodame, et homne päev toob selgust ning saab koos ühe meeldiva õhtu lõkketule saatel veeta.