Go where you're celebrated not where you're tolerated: 1.-5. Gnaraloo

Läbi seikluste jõutsime lõpuks Gnaraloosse, kus lainesõit käis juba täies hoos. Kiirelt sai küll asjad kokku pandud, kuid kahjuks sellel õhtul minule tuult enam ei jagunud. Järgmiseks päevaks oli prognoos aga kena. Selle pooltunnikese kohta ütles Liisa, et mind oli väga kerge üles leida, kuna sõitsin koige kehvemini :P

Kui ma siin mainisin, et läbi seikluste, siis tuli meelde, et enne kui me Carnavorni jõudsime, jooksis meist ohutus kauguses üle tee hobusekari, kuid vastutulev auto pidi tugevalt pidurdama, et otsasõitu vältida. Austraalia suudab ikka kogu aeg üllatada.

Umbes üheteistkümneks randa ja 4,7 kokku. Alustuseks tutvusin lauaga (82 l quad) ja siis üle aasta aja jälle lainetega. Laine on siin sellised pikad liinid ja isegi kui on nad väikesed, on nad jõulised ja mõnusasti sõidetavad. Peale esimest tundi andis kehv vorm tunda ja tuli lõunale tulla. Pärast sööki sai asja julgemalt võetud ning siis ei andud väsimus ka enam tunda. Kui tavaliselt näeb välja sõites erinevaid hüppeid ja saltosid, siis siin eriti mitte. Hiljem kui laines sisse käisin, sain aru miks - sest kogu see äktsion käib ca põlvesügavuses vees ning kui midagi üritatakse, siis viimasest lainest, millele aga täis hooga sisse saada on suht keeruline. Igaljuhul oli lahe ja kõige põnevam on see et oi kui palju on veel arenemisruumi. Ja nii oligi õhtuks kokku 4 tundi puhast sõidurõõmu.
Tuul otsustas täna üritusest mitte osa võtta ning üles sai rigatud uus 5,2 S-1 Pro, mis siis uuest materjalis ja ülikerge puri. Puri on tõesti hea, olgugi et veestarti oli raske teha, sai ikka vahel ennast glissi pumbata. Enamus sõidust siiski tiksumine. Kokku tuli nii 2 tundi, mis oli iseenesest mõnus ja kasulik, sest laine oli kohati nii 2,5 meetrit ja saigi just proovida rohkem sõita laine kui tuule jõul. Õhtul ka väike tsikli tripp kohalikel põldudel.
Vahepeale jäi üks tuuletu ja lainetu päev, mis sai sisustatud päris surfi harjutamise ja lihtsalt piirkonnas ringi kruuisimisega. Kui ma Red Bluffis lauaga vees lainet ootasin, tulid minust nii 20 meetri kaugusele delfiinid - äge.
Lootust oli, et täna tuleb nii lainet kui tuult, aga tuli ainult väheke tuult ja lainet mitte üldse. Kaks tundi lootsin seal oma 98 ja 5,2 no et äkki saab midagi freestyle osas kirja saada, aga ei jätkunud hoogu, enamus ajast glissis, aga ei midagi head. Parimaks saavutuseks üks shaka katse, millega panin mõnusalt matsu, aga tunne oli hea.
Tuul oli väga off ning ka lainet ei olnud, kuid nii üheks otsustasin ennast randa vedada. Suurte kahtlustega sai kokku pandud 4,7, kuid vette minnes oli see täpselt paras või kohati ülegi ja lainetki hakkas settidega sisse tulema. Tuunike ja siis oli aeg minna ja 4,2 kokku panna, sest oli veelgi tuult tõstnud. Kõik sujus ja aina agresiivsemalt sai laineid võetud, kuni riifil lainesse jäin, nii et mastiga riifi ja selline kohene seisma jäämine, et lausa oksendada oleks tahtnud. See võttis väheke hoogu maha, kuid hiljem eneskindlust tagasi saades suutsin jala katki sõita. See aga tekitas mõtteid, et palju on verd vette vaja, et haid kohale tuleks. Kohati käis isegi 4,2 üle ja tuul tegi laine tsopiseks ning kohalikud läksid välja, et oodata õhtut, kui tuul langeb ja keerab. Mul aga sellist luksust pole ja tuli võtta viimast. Kuradi lahe oli. „Kohalikud“ on siis enam jaolt kuskilt Kesk-Euroopast tulnud nii 40-ndates mehed ja naised, kes puhkavad iga aasta seal nii kuu kuni kolm. Mõnus elu!
Tuul puhus juba hommikust, aga kuna tegu viimase päevaga, oli vaja kogu laager kokku panna. Randa kell 12 ja kokku 4,2. Ja puhus jälle korralikult ja lainet andis ka, kuid kehas oli tunda veel kõiki neid Gnaraloos veedetud päevi ja nii tuligi umbes tunni pärast kaldale kobida. Sai siis näost sisse ajatud igasugu müslit, seemneid, ja jooke. Tagasi vette juba 4,7-ga, mis oli täpselt paras. Laine max oli kuskil 3 meetri juures ja kuni mõõna madalpunktini oli sõita lausa lust. Kuna riifil oli madal, otsustasin võtta tagapool vähe tsopiseid aga kõrgeid laineid kuni sisse käisin, nii et ei saanud aru, kuhu peab minema ning keha tahtis juba vee all sisse hingata, aga kuidagi üritasin seda mitte teha. Nii saingi sellise suht vesise sissetõmbe ikka suure ujumise peale kätte, ning siis kiirelt kamad kätte ja ruttu minema et mitte järgmise alla jääda. Vot see oli alles laks. Kuna hiljem tekkis riifile ikka väga ilus laine, mida sai pikalt sõita, ei suutnud ma vastu pidada ja läksin ka sinna. Lõpes asi sellega, et väikse uimega riifi, kuid õnneks ei midagi hullu. Väiksed uimed on mul ca 10 sentimeetrit ja sellises vees käib siis sõit.

Nagu isegi aru saate on tegemist ühe super kohaga, kuid et miks me siis lahkume. Asi selles, et nüüd tulemas tuulevaiksed päevad ja tuleb edasi liikuda lõuna poole, kus ühtlasi ka tuulisem.