Kaks vaba päeva ja hingetrauma

Kahjuks tulid vabad päevad. Kahjuks sellepärast, et pühapäev ja pühad makstakse siin topelt, ületunnid ka. Meil siin siis pikk nädalavahetus, kus laupäeval sain mõnusalt tööd teha ja ei pidanud oma väikest pead vaevama, et mida vaba ajaga teha. Õhtu sisustasin poodides ja mõnusat wrappi valmistades ning süües. Kui nüüd söömisest rääkida, siis tavaliselt tegelen ma siin sellega ca 5 korda päevas ja puuvilja ning salatit läheb kõvasti, olen rõõmus ja kõht on täis – jeejee.

Pühapäevaks oli plaanitud väike barbeque, kui tuli Toodolt mõtte minna Future Music Festivalile. Kahjuks jäi festar meile Liisaga ära, kuid see eest sõime känguru. Tavaliselt kiputakse lihasi omavahel võrdlema ja nii minagi võrdleksin känguruliha känguruga, äraütlemata sarnase maitsega need elukad :). Kirjeldaks järgmiselt – huvitav, pool toores ja maitsev. Söön teine kord ka kui mõni peaks ette jääma. Nii me siis oma päeva õhtusse veeretasimegi, honmmikul käisime poodides ka, tööriistu ja muud vajaliku otsimas, sest autot vaja tuunida. Sain õli (mida oli mootoris väga vähe) istmekatted, kojamehed, kruvika komplekti ja õhufiltri, äkki saab nüüd bensiinikulu alla 11 liitri sajale.

Esmaspäevane plaan oli minna randa ja nautida. Hommikul olid teavas pilved ning saime lausa kaheksani telgis magada, ilma et palav oleks hakanud. Otsustasime enne randa minekut tutvuda Frementaliga, kus oleme viimasel ajal oma öid veetnud. Sattusime igasugustele värskete toodete turgudel ja muidu ilustesse kohtadesse. Turult saime viieka eest kilo banaani, kilo ploomi ja kilo pirni, nad olid küll juba küpsenud viimase piirini, kuid lõunaks sobisid suurepäraselt.

Temperatuur oli suht jahe, ca 30 kraadi, mida jahutas ka pidevalt tugevnev tuul. Ranna poole liikudes oli nähe lohesi sõitmas ning hinges oli lootus oma esimesed surfitriibud siin ära. Randa joudes olid kõikidel surfilauad katustel ning vees ainult mõned lohed ja purjed imiteerimas siledal veel laine sõitu, umbes nii nagu mina B liigas Ristnas :). Seega otsustasin googeldada ruttu mõne laenutuse, kust saaks purjelaua kama, kuid avanes mulle täiesti uskumatu googli pilt, et ega siin Perthis ei saagi korraliku kama laenutada, eriti veel pühade ajal. Nii ma läksin hoopis Fremantle South Beachile ujuma, kus sain mõnusa soolase suutäie peale kilost jäätist. Edasi läksime vaatama parimat freestyle spoti siinkandis – Woodman Point. Kohale jõudes nägin jubedat choppi ja kolme laudurit ning eemal mõnda lohet. Vaatepilt oli selline, et küsisin endalt, et mida kuradit ma siin üldse teen, kui parim spot on selline. Peale šokist toibumist otsustasime minna vaatama, mida need lohed seal kaugemal tiirutavad. Ja seal ta siis oligi - maasääre taga päris korralik siledus, kus mõlemal halsil saab igasugu vigureid teha.

Nüüd siin arvuti taga nuppe toksides olen traumast toibunud ning saanud selgusele, et tuleb esimesel võimalusel soetada raamid ning vähemalt üks laud koos taglasega, et vältida tuulistel vabadel päevadel kuival kükitamist. Krt samas farmis lauaga vist põldu suht kehv künda, seega variandid järgmised: kas kama soetamine või ookeani äärest lahkumine. Ühesõnaga selge on see, et midagi pole selge ja homme peab tööle minema – õudne!