Kätte jõudis tore päev!

Kaks nädalat on taas möödunud sama rutiinselt nagu ennegi, ainult kämping on vahetunud maja vastu.

Majas rendime me ühte tuba ning kaaslasteks meil omanik Phil ning kaasüüriline Nof. Minule asukoht ja maja täiesti meeldivad, kuid sisustuseks olevad kaks nahkdiivanit on istumiseks väga vastikud ja need võiks välja vahetada. Sisustuse kohapealt on olemas peaaegu kõik eluks vajalik: pesumasin, 2 külmkappi, nõudepesumasin ja telekas koos muude ajaraiskajatega. Lisaks vastikutele nahkdiivanitele võib miinusena lugeda konditsioneeri puudumist, kuid meie õnneks seda enam vaja ei lähe.

Kaasüürilised on meil lahedad, Philli näen täna mina kogu selle aja jooksul kolmandat korda ning ega Noffigi väga sagedaselt näe. Nof oli enne värvija, kuid projekt sai läbi ning nüüd ta töötu ning tegeleb uue töö otsimisega. Ta loodab saada naftaplatvormile, kuid sinna suhteliselt keeruline ennast tööle saada, sest konkurents suur, kuna palgad on ahvatlevad. Tänaseks päevaks tal töö olemas ning ootab objekti algust, töö siiski maal. Ta meil siin selline väike notsu, aga ei midagi hullu, natuke saiapuru laual, natuke vorsti põrandal. Õnneks alati asjalikud sipelgad panevad toidujäägid kiirelt pihta ning tänu lekkivale 15-liitrisele veepudelile saime ka köögipõranda puhtaks. Igal halval asjal on omad head küljed. Liikumisvahendiks kasutab ta elektrijalgratast, millega ühe laadimisega võimalik läbida ca 30 km kiirusel 30 km/h. Sõiduvahend tal selline, kuna load võeti kaks aastat tagasi ära ja seda koguni kümneks aastaks. Karmid on need tõprad siin. Tegelikult on tal ka ute(kastikas), mida kasutab äärmisel vajadusel, sest vahele jäädes on tal kinni minek ja see talle väga ei meeldi.  Nii me siis siin kõik koos kenasti elame. Ei oleks iialgi arvanud, et tuba rentides saab nii palju privaatsust olema.

Eile, laupäeval, joudis kätte see rõõmus päev, mil oli minu viimane tööpäev tehases, sest see ju ammu teada tõde, et töötu elu see koige parem on. Vahepeal on töö juures osad eestlased lahkunud ning uued juba juurde tulnud. Viimasel nädalal ütles meie otsene ülemus, et ta oleks väga rõõmus, kui kõik töölised oleksid eestlased. Pole ka ime, sest suurlinnades kasvanud sakslased, inglased ja iirlased on ikka jube lollid ja lisaks ka veel laisad. Parim nali oli see, kui üks Londoni kutt küsis Marcuselt trelliga puurimise kohta, et kas ta on seda koolis õpinud, et oskab sellega töötada. Vot sellist toodangut tuleb siis suurlinnadest ja vägevast haridussüsteemist. Kui nüüd see töö tegemine tahaplaanile jätta, oli seltskond väga muhe ning isegi veits kahju oli lahkuda.

Nii kui olin tööga lõpparve teinud, hakkasid asjad paremuse poole liikuma. Nimelt alustasin kasutatud surfikama müüjate külastamist, millele suutsin kulutada terve laupäeva õhtupooliku. Laupäevase karmi töö vilju asusin lõikama täna, kui väljavalitud asjad koju tõin. Koju pole veel toonud masti, boomi ja mastijalga. Põhjuseks siis see, et 400 masti pole väga saada WA-s ning kasutatud poomi üritatakse siin müüa pea sama hinnaga, mis uutki. Need siis nopin nädala seest poest. Kama nüüd enamvähem koos, kuid ega see tähenda, et veel vette saab. Nimelt üks müüa teatas, et umbes kaks kuud aega selleni, kui hakkavad tsüklonid koos tormidega üle liikuma, kuid eks paistab. Kogu selle vaatamise ja ostmise peale sai maha sõita ca 200 kilomeetrit. Sellega meenub Mihku kama toomine Tartust, kust lõpuks kena kama ära tõime. Loodan, et see varustus see hooaeg ka kasutust leiab :).

Õnnelik surfikama omanik

Ega ajaga on ka nii nagu on. Tööl ei pea enam küll käima, aga aja sisustamiseks broneerisin omale terveks nädalaks kursused, mis korraliku töö saamiseks eeldused loovad. Kursused on siis järgmised: elevating work platform, enter and working in confined spaces, working at heights ja forklift. Forki teeb ka Liisa, seltsis segasem. Tegelikult on ju tegu lihtsate asjadega, kuid siin on ohutusele pandud väga suur rõhk ning on ju tore võtta inimestelt raha igasugu jama eest. Kui ma muud tarka sealt ei saa, siis saab vähemalt keelt harjutada ja CV veel ilusamaks. Paljud hästi makstud tööd nõuavad nende kursuste läbimist.

Ja lõpetuseks ilmast ka. Meie maal nüüd sügis täie hooga käes, eile ja täna sadas vihma ning ma pidin vabal ajal isegi sokid jalga panema ning pusa selga. Lootus on, et läheb soojaks tagasi, muidu peab suve otsima minema.

Ja lõpetuse lõpetuseks http://www.buzzfeed.com/simoncrerar/pictures-that-prove-australia-is-the-craziest