Telgist tuppa ja tööle

Ei hakka siin pikalt keerutama, nimelt meil nüüd tuba renditud ja töö mõlemal olemas. Tuppa otsustasime kolida esmaspäeval, kuna väljas sadas vihma, mis on ikka üks jube ilmastikunähtus. Pakkisime vettinud telgi kokku ja varsti kuivas toas olimegi. Majas elab peale meie veel omanik, kes töötab öövahetuses ehk kui meie saabume, siis tema läheb ja vastupidi. Aed on suur ja terrassil gaasigrill. Tööl käime koos ehitusel ja tegeleme värvimisega, palgaks 30 taala tunnis kätte. Mõnus! 

On mõned agad ka. Maja eest peame nädalas maksma 400 kohalikku raha, maja on vana ja ilma mööblita, praegugi istume oma matkatoolides. Enne kui siin saab mõnusalt ennast tunda, tuleb üks korralik puhastus teha ja paar tükki mööblit ei teeks ka paha. Tegelikult oli see maja valik minu jaoks ikka ülimalt lihtne, nimelt siin majas on olemine suhteliselt privaatne, hoov suur ja mis võibolla kõige tähtsam, siis on omanikul plaan maja vaikselt värskendada ja kui peaks juhtuma, et meil tööd ei ole, siis saame majas remonti teha, sellega üüri tasuda ja mõned kopikad ka teenida, et need siis pokkeri õhtul jälle sirgeks lüüa. Mina olen rahul, eriti kui nüüd mööbli ka tuppa saab, mis pidi jutu järgi lähiajal juhtuma. Tuppa nii väga ei tahagi, saaks õue mõnusa mööbli, mis seal toas ikka passida. Naabril on isegi telekas õues.

Tööga on  nii, et saame homme valmis ja oleme taas töötud, sest see kutt, kelle all töötame, saab oma osa siin valmis ja sõidab tagasi Perthi. Nii et nagu põrssad lõhkise küna ees.

Iseenesest on siin South Hedlandis päris mõnus siiamaani olnud. See nädal oli kohe eriti hea, kuna Eestist saabus meile hulk maile, kus head sõbrad pajatasid oma tegemistest ja olemisest.Jätkake samas vaimus, hea teada, mis seitsme maa ja mere taga ka toimub. Hetkel õhtune grill jälle seljataga ja on vist aeg magama sättida, sest kell hakkab varsti üheksa saama. See töö on ikka üks jube asi,täitsa ära väsitanud teine, traktoristi elu on ikka mugavaks ja laisaks teinud.

Juba tükk aega olen hoogu võtnud, et kutsuda kõiki üles osa võtma reisi planeerimisest. Nimelt meile pakuks huvi ära teha see Vietnami võrritripp veebruari teises pooles (samas kahekesi me sinna nüüd ka ei lähe). Või siis hoopis märtsis Blue Lagoonis kellegagi kohtuda. Kellel mingeid mõtteid samas suunas või siis muid huvitavaid ideid, kus jaguks seiklust ja täielikku planeeritud planeerimatust, siis andke aga tulla. Hea aeg lennupileteid äkki osta, kukuvad siin alla ja kaovad ära teised. Mina arvan, et esimene Malaysian läks sinna kuhu filmis „Ajahambad“ lennukid läksid.