Puhkus...Exmouth

Karijinist Exmouthi oli meil taas ligi 1000 kilomeetrit. Kuigi tavaliselt on siin teed pikad, sirged ja igavad, siis just see Karijini-poolne ots mõõdus kiirelt ja ilusalt.

 

Teel läbisime ka kahte kaevanduslinna, millest Tom Price jättis vägagi hea mulje ja ega Parapurdoolgi viga polnud. Kuid siin tasub olla ettevaatlik, sest ilm oli külm (ca 30 kraadi) ja mulje on petlik, sest 40 kraadiga oleks jäänud vähe teine arvamus. 

Kilomeetrid muudkui möödusid ja pimeduseks jõudsime Exmouthi lähistele randa, kuhu ka ööseks jäime. Oli tuuline, aga soe. Hommikul asjad kokku ja teele, et siis läbida Exmouth ja jõuda Cape Range Rahvusparki, mida varemgi külastatud. Exmouthis on üks pagaripood koos kohvikuga, kus saab igasugu head ja paremat. Seal on üks paremaid jääkohve, mida ma saanud olen. Käisime ka infopunktis sooja dušši all, sest rahvusparkides on küll võimalus telkida ja peldikuid kasutada, kuid mitte pesemisvõimlusi (kui just endal vett ja matkadušši kaasas pole). Eks see igapäevane pesemine ongi üks moodsa ühiskonna ülehinnatud väärtustest, puhas vee ja aja raiskamine. 

Cape Range on selline tore koht, kus saab matkata ja ka rannas mõnuleda ning kui tuult on, siis kas siledal veel sõita või taga riifidel lainet sõita. Tegevust jätkub. Esimeseks päevaks oli ka õrn prognoos ning saigi vette ronitud ja kaldalt eemale Bombiesse lainet sõitma mindud. Laine oli kahjuks väike ja tuulgi suht nipa napa. See on üks nendest kohtadest, kus sa kindlasti ei taha, et tuul otsa saab või kama puruneb, sest ei siis tea kas enam kaldale kunagi jõuabki :).

Teise päeva hommikul oli paras aeg minna proovima seda päris surfi. Mingitel põhjustel olen omale ostnud liiga väikese laua ja mu surfaritee on nüüd toppama jäänud. Aga siin oli selline parajalt väike ja jõuline laine ning sai isegi paar head sõitu. Vette minnes kohtusin enda teadmata ka meetrise riifihaiga. Nimelt minu poole surfanud kutt tuli mu juurde ja hakkas elavalt seletama, kuidas hai oli tema ees ujunud ja siis täpselt minu poole ja mu nina eest läbi. Haisid rohkem ei näinud, kuid kilpkonnasid oli meie surfarite ümber mitmeid. 

Kolmanda päeva hommikul tegime paar sellekandi matka. Siinsed matkad on suhteliselt lühikesed ja lihtsad. Peale matka suundusime tagasi laagrisse, et teha kosutav lõunasöök ja liikuda edasi randa. Rannas puhus kena tuuleke ja täiesti ebaharilikust suunast. NW muutis lahe kenaks kartulipõlluks, kuid sellise sooja ja helesinise vee tõttu tuli siiski lohe võtta ja vette ronida. Kui ma üks päev olin just mõelnud, et see lohevärk on ikka imelihtne, siis tollel päeval ei tulnud ühtegi backrolli. Triipu suutsin veel tõmmata :).

Neljandal päeval laager kokku, pagariputkast läbi ja suund Carnarvorni, et liikuda nädalaks ajaks Gnaraloosse, ühte parimasse down the line spotti Austraalias (kui mitte isegi maailmas). Seda kinnitab ka rohke arv Euroopa surfareid antud spotis igal aastal.

Tom Price

Tom Price

Paraburdoo

Vana dump truck Paraburdoos

Tervitused Alikule :)

Surfari raske elu