Nha Trang

Varsti saab juba aasta sellest kui esimest korda oma jala Vietnami pinnale tõstsime, kuid blogi ei ole ikka veel suutnud tripi kohta valmis kirjutada. No eks olegi olnud vaja seda asja väheke seedida.

Olime siis omadega bussis ja sättisime magama. Buss kihutas korralikult, vähemalt nii tundus ja kella viie paiku hommikul jõudsime kuhugi tanklasse, kus meie mootorattad taas kokku pandi. Tankisime paagid täis ja võtsime suuna linna poole. Varajasest kellaajast hoolimata oli peale meie veel teisigi liiklejaid. Suund oli meil randa, et teha vähe aega parajaks, et siis minna hommikust sööma ja hotelli otsima.

Kuna oli päris korralik väsimus, siis see linnaliiklus muutus suhteliselt talumatuks. No eks olime üle pikka aja ka vähe suuremas linnas ja seda hommikuse tipptunni ajal. Ka hotelli otsimine oli keerukas, sest neid hotelle oli väga palju ja nagu ikka tuli välja selgitada parim hinna ja kvaliteedi suhe. Lõpuks sai ka see tehtud ning siis oli aeg väike uinak teha.

 

Antud linna osas oli kujunenud eelarvamus kui mitte just parimast kohast, kus oma aega veeta. Seda siis koikvõimalike blogide ja foorumite põhjal. Kurdeti lärmakate vene turistide ja koleda ülerahvastatud ranna üle jne. Sellise emotsiooni pealt saigi linnaga tutvuma mindud. Linna ja mere vahel on üks peatänavatest, kus siis linna poole erinevad hotellid ja mere pool mõningad restoranid ja loomulikult rand. Mööda seda tänavat sõita oli niii ilus!

Õhtul läksime randa, et teha väike suplus ja taaskord pidime tõdema, et  no ei ole see asi nii hull. Eks me olime Vietnamis oldud aja jooksul selle prügiga väheke harjunud ka juba ning mõni kilekott, mis näos kinni oli peale sukeldumist, ei teinud meie rõõmsat meelt kurvemaks. 

Peale suplust oli aeg minna sööma. Kohe suure hurraaga ranna restoranidesse, kust siis peale menüü vaatamist võtsime suuna rohkem linna keskele, et leida vähe mõistlikuma hinnaga toitu. Suurest vene turistide arvust andsid märku vene restoranid ja arvukad venekeelsed sildid. Meile sobis, sest üks väike seljanka ja pelmeen ei teeks ju paha. Peale söömaaega tagasi hotelli, et taaskord kena uinak teha. 

Järgmise päeva põhieesmärk oli minna randa ja leida koht, kus saab laenutada SUP-i. Leidsime koha, mis asus mõned kilomeetrid linnast väljas. Sai seal SUP-i, juua ja süüa. Täitsa mõnus oli esimest korda seal aerutada ja üritada laineid püüda. Päeav läks kiirelt ja peagi ole aeg taas hotelli minna, et asuda varakult teekonnale järgmise sihtkoha suunas.

Kuhu edasi, ma enam ei mäleta, pean kaarti vaatama ja eks siis millagil kirjutan taas edasi, mis meist sai ja kuhu me läksime. See post valmis siis nüüd 03.01.2016, aga eelmised 2 on arvutis valmis olnud juba pea 5 kuud ja kogu asi seisnud selle taga, et ei ole pilte loole juurde otsinud. Vot selline on laiskuse musternäidis. Tahaks öelda et püüan ennast parandada, aga pigem ei ütle :)

Bussijuht

Kaupo

Mihkel

Erik

Erik