Väike update meie tegemiste kohta

Reedel saime kokku Toodoga, käisime kebabi söömas ja pärast läksime tema juurde hokit vaatama. Rääkisime niisama, kuni uni peale tuli ja oli aeg koju magama minna. Laupäeval oli Kaupo lõunani tööl. Pärast seda sõitsime rongiga Mandurah-sse autot vaatama. Kõik sobis, kauplesime veidi hinda alla ja ostsimegi ära. Tegemist 1996. aasta automaatkastiga Toyota Camry Wagon-iga. Lõpphinnaks kujunes 1100 taala. Uhkete autoomanikena sõitsime tagasi koju ja siis algas peavalu – kuhu auto parkida. Tegime ümbruskonnale mitu tiiru peale, kuid vaba kohta ei leidnudki. Kuna olime väsinud, siis parkisime lõpuks lähedalolevasse parkimismajja. Hommikul arvet makstes läks nägu veits hapuks– see lõbu maksis 25 taala. Nojah, mis seal ikka. Pühapäeval oli rannapäev. Finally! Võtsime Külli ka peale ja sõitsime Scarborough randa. Suurest ärevusest esimest korda Austraalias randa sattuda unustasime nö kohustuslikud pildid tegemata, aga see selleks. Laine oli päris suur, aga see meid ei seganud. Hüppasime laintes ja nautisime. Ujuda seal väga ei saa, sest oled põlvini vees ja siis tuleb laine ning hetkega on vesi üle pea. Fun on sellegipoolest! Õhtul koristasime autot – tolmuimejaga kõik sodi ära, armatuur jne puhastusvahendiga puhtaks, klaasid ka. Veel oleks vaja istmed pesta (see masin oli kahjuks katki), siis on kõik ilus puhas.

Tööpäevadel kulgeb meie elu nii: ärkame umbe poole kuue ajal, Kaupo läheb pessu ja mina hakkan talle putru tegema. Tööl peab ta olema juba 6.30, seepärast ka nii varane ärkamise aeg. Õnneks nüüd, kus meil auto on, jõuab kiiremini kohale. Enne pidi bussiga sõitma u 50 minutit ning lisaks ka u 2 km jalutama, autoga aga sõidab meie hostelist u 15 minutit. Aja kokkuhoid missugune!

Kui söödud ja nõud pestud, siis mina lähen tagasi magama ja Kaupo sõidab tööle. Ärkan uuesti paari tunni pärast ja teen endale süüa, enamasti küll võtan jogurti ja mõne puuvilja. Seejärel algab surfamine, praegu veel kahjuks internetis. Kuna tahame võimalust ka teiseks aastaks tulla, siis otsin sellist tööd, mis uue viisa jaoks sobib. Hetkel siin WA-s sellist tööd eriti pole, kõik on idakaldal, aga sinna veel sõitma ei hakka. Küll jõuab :)

Esmaspäeval käisin ühel tööintervjuul, aga tööd ikkagi vastu ei võtnud. Palk oli väga väike, samuti ka töökeskkond. Veelrahadega nii hull pole õnneks, et ükskõik millist tööd tegema peaks. Pealegi Kaupo praegu teenib, eks ma siis aitan kulutada :). Kui vestlus läbi oli, lippasin randa, et eelmise päeva viga parandada ehk siis ookeanist ka mõni pilt teha. Pärast seda tagasi bussile ja kesklinna Külliga kohtuma. 

Eile käisin postkontoris autot enda nimele kirjutamas. Protseduur väga lihtne – veidi tuli jäjrekorras seista, siis ostuleping esitada, üks paber veel täita, teenustasu maksta (mul läks 46 taala) ja ongi olemas J. Nüüd peab veel netis rego eest tasuma ja siis tükk aega hooleta.

Kolmapäeva hommikul kolisime lõpuks hostelist välja. Hosteliga Haus Accommodation jäime väga rahule, aga kaua seal elada ei jõua, liiga kalliks läheb. Eile käisime poodides kämpingvarustust ostmas, sest nüüd vähemalt paar päeva on meie koduks kas auto või kämping. Võibolla leiame nädalaks kuskil toa ka, eks näis. Ülejärgmisel esmaspäeval algab nädalalne farmitöö – oliivide korjamine. Selle ajani oleme kindlasti Perthis, kuigi varsti tahaks juba edasi liikuda.