Go where you're celebrated not where you're tolerated: Perthis tarkust taga nõudmas

Lootus oli ka palju surfata, kuna kool algas kell 4 õhtul. Kahjuks aga nii ei läinud. Purjega vette vaid kaks korda ja lohega ka vaid kaks korda ning lainesurfi tingimused on suvel Perthis suht kesised. Purjelauaga läks üldse kehvasti, vabastiili lauda mul enam pole, sest too paisus üles nagu tee ääres vedelev Pilbara lehm. Aga loodus tühja kohta ei salli ning oksjonilt sai endale ostetud 92-liitrine lainelaud, mis aitab mind välja, kui olud väikesed. Samal oksjonil müüdi ära ka 2016. aasta purjed, kuid oma rumaluse tõttu jäin neist ilma. Hinnaks kujunes purjedel kuskil 70 taala tükk.

Ühel kenal päeval sai külastatud Rottnest Islandit, mis Perthist pooletunnise laevasõidu kaugusel. Saar on põhimõtteliselt autovaba ning liikumiseks saab omale laenutada jalgratta, mida me ka tegime. Rahuliku tempoga jõudis saarele pärastlõunaks tiiru peale tehtud. Tegemist on väga mõnusa võimalusega linnast põgenemiseks. Olgugi et saar oli väga ilus, siis suurt elevust polnud, sest ilusat loodust on jõutud vaadata juba üle normi.

No ja siis oli veel ka see kool. Kooli minnes tegin tasemetesti ning sain tulemuse advance. Ei tea, kuidas see küll juhtus. Enamus kaasõpilasi oli pärit Lõuna-Ameerikast ja oli ka üks vanem poolakas. Õpetaja oli energiline inglanna. Kuna ka õpetaja oli just sinna kooli tööle asunud ning enamus klassist oli peale jõulu lahkumas, tegelesime lihtsalt maailma asjade arutamisega, dokumentaalide vaatamisega ja iga tund kirjutasime ka ühe essee. Kogu see lebo oli aga seotud inglise keele õppimisega väga osavalt, nii et tundub, et see 2 nädalat õpetasid rohkem kui kuus kuud eelmises koolis.

Vahepeal õnnestus mul saada ka aasta vanemaks. Seda sai tähistatud avalikul grillimisalal väikese söögi ja joogi ning ohtra naljaga. No täpselt nii kodutule kohaselt :).

Eelviimasel päeval läksime külla Merlele ja Margusele, et neile head aega soovida ning viimast korda vähe muljetada. Margus-poiss oli aga viimastest tööpäevadest nii väsinud, et ta juba magas nohinal, kui mina koolist kohale jõudsin. Pole hullu, küll me veel näeme.

Viimaseks õhtuks liikusime Marko Baari, kus siis grill ja tsill. Neilegi kõike paremat soovides liikusime Liisaga kesklinna, kuna seal pidi setiga üles astuma DJ Hype, aga võta näpust, mind sisse ei lastud. Olin kaine ja isegi riietus vastav, kuid mul oli kaasas aegunud juhiload ja see selgus alles uksel. No täitsa paindumatud tüübid olid ja nii me tagasi kämpingusse läksimegi. Ja kehtivaid lube pole siiani ülesse leidnud :(.

Samas oli aga hea järgmisel hommikul ülesse ärgata, asjad pakkida, Kixiga kokku saada ning ühes mõnusas Freo kohvikus hommikust süüa ning puhanuna teele asuda.