Go where you're celebrated not where you're tolerated: Töömesilased

Märkamatult on blogisse pikk paus tekkinud. Nüüd siis vigade parandus, kuigi raske on meenutada, mida kõike vahepeal teinud oleme.

Esiteks: ikka töö ja veelkord töö. Mõlemad oleme usinalt tööd rabanud teha. Kõik selle nimel, et varst algav puhkus veelgi ägedam tuleks :). Kui tavaliselt olid minu tööpäevad esmaspäevast reedeni 7-15.30ni, siis nüüd viimastel nädalatel olen päris palju ületunde teinud, lisaks ka laupäeviti töötanud (see on rahalises mõttes eriti hea, sest tunnipalk siis päris kõrge). Eelmisel nädalal alustasin kell 5 hommikul. Mõnes mõttes see mulle isegi meeldis, sest siis kuidagi palju rahulikum, lisaks ka õhk jahedam (nii 27 kraadi). Pärast tööpäeva lõppu olin aga läbi nagu Läti raha. Kodus istusime mõlemad diivanil teleka ees ja üritasime mitte magama jääda :D.

Nagu olen ka eelnevates postitutes kirjutanud, siis koristades leiab igasugu huvitavaid asju. Eelkõige siis raha ja õlut-siidrit. Kolme kuu jooksul on mul münte kogunenud u 250 taala jagu, erinevaid jooke siiani külmkapp ja tuba täis. Viimastel nädalatel aga tundub, et head ajad on kadunud, sest olen leidnud ainult mõned dollarid ning vett. Laupäeval olin taas tööl, mott suht maas, et puhata ei saa ja kopp ees ja kõik on paha jne. Siis aga sisenesin tuppa, kus leidsin kuuspaki Smirnoff Ice-i ning voodit tehes 20 dollarilise kupüüri. Meeleolu kohe tõusis ning töö järkus uue hooga :). Kõige suurem noos oli mul nii kuu-poolteist tagasi, kui leidsin ühest toast 46 taala müntides ning kirja „To to hardest working girls on site. Love, Charlie“. Õnneks olin mina sel hetkel see kõige töökam ja sattusin õigel ajal õigesse tuppa. Kuna töötan enamasti üksi, siis ei pidanud „boonust“ ka kellegagi jagama. Jei! See leid tuli nii õigel ajal, sest olin just manageriga vaielnud, et miks mulle nii palju tube antakse. Mõtlesin siis isegi lahkumise peale, sest olin nii tige, et teised kõik löövad lulli ja mina pean üksi rabama. Siis aga astusin sinna Charlie tuppa ja tuju läks kohe heaks.

Minu tööst veel nii palju, et alles hiljuti öeldi, et minu koristatud toad on kõige paremad :). Meil on tubade kontrollijad, kes vaatavad koristatud toad üle ning vajadusel kutsuvad su tagasi, et nö vead parandada. Minu tubadega aga nii, et kui ust avades nähakse nimekaardil minu nime, siis pannakse uks kinni ja liigutakse edasi. Vot sellised lood.

Teiseks: kõiksugu peod ja üritused. Selle aja jooksul oleme maha pidanud ühe sünnipäeva-rannapeo, Margiti ja Marko Austraaliast lahkumise peo, grilli Kaupo töökaaslastega.... kindlasti midagi veel, mis lihtsalt meelde ei tule. Kuna laupäeviti me mõlemad tööd teinud, siis peod laupäeval ja puhkepäevaks vaid pühapäev. Tsiklit pole juba ammu kuurist välja ajanud, aega lihtsalt pole :(. Tsiklisõiduga see jama, et seda saab teha vaid hommikul vara või siis veidi enne päikseloojangut, sest muidu on ulmepalav ja käed lähevad kuumusest krampi. Pidudest rääkides – järgmised kaks laupäeva meil jõulupidude all kinni. Sel nädalal lähme Kaupo töökaaslastega jahtklubisse, järgmisel nädalal on ühe ehitusfirma jõulupidu, kuhu ka Kaupo (ja mina) kutsutud. Lisaks on järgmisel nädalal ühe eestlase sünnipäev, nii et tüüpiline detsember – pidusid on rohkem kui aega nendel osaleda.

Kolmandaks: oleme teinud puhkuseplaane nii varsti algava Austraalia roadtrip-i kui ka veebruaris toimuva Vietnami reisi kohta. Esialgne plaan on South Hedlandist lahkuda vahemikus 18.-20. detsember ja siis kuskil Kaupo klassivenna Toodoga kohtuda (vist Exmouthis, eks näis). See tripp on täiesti vabakava, peatume seal, kus meeldib jne. Jaanuari lõpus on windsurfi võistlused, mida tahame kindlasti vaatama minna. Ja siis juba ongi aeg seljakott pakkida ning suund lennujaama poole võtta. Eile õhtul ostsime lennupiletid Vietnamisse, Hanois maandume 10. veebruari hommikul 10.30. Meiega liituvad seal Erik AK, kes jõuab 11. veebruari õhtul kell 6, ning Ita ja Siim, kelle maandumisaeg pole hetkel veel teada :). Hanoist hakkame liikuma allapoole Ho Chi Minh-i poole, vahepeal tutvume muidugi erinevate vaatamisväärsustega ja naudime niisama. Midagi konkreetset taas kavas pole (hetkel veel), nii et vaatame, kuidas see kõik kujuneb. Põnev on ja väike ärevus juba sees. Nii ootame, et üle pika aja sõpradega kohtuda!

Neljandaks: oleme tegelenud sellega, et paar autot maha müüa. Kuna hetkel meil neid kolm, siis ilmselgelt on kaks autot liiga palju :). Lõime Camry seest ja väljast läikima ja pidime järgmisel päeval müügiplatsile viima, aga nii kahjuks ei läinud. Kaupo nimelt arvas, et kindlasti on vaja teha ka mootoripesu, see aga Camryle ei meeldinud ja pärast seda pole ta käima läinud. Seisab teine õnnetult hoovis ja ootab, millal ta korda tehakse. Kuna Kaupol 11-tunnised tööpäevad, siis ilmselgelt pole ta sellega tegeleda jõudnud. Õnneks pole aga asi nii nutune, sest minu sinise Landcruiseri viisime pühapäeval platsile ehk siis nüüd vähemalt üks auto müügis. Siiani pole huvilisi küll olnud, aga no küll tuleb ;).

Rohkem hetkel meelde ei tule. Nagu enne ka kirjutasin, siis oleme töölainel, viimased jõupingutused veel ja siis hakkab kauaoodatud ja väljateenitud puhkus.

Ahjaa, seda ka, et meil nüüd esmaspäevast alates suvi ja see tähendab aina suurenevaid numbreid termomeetril. Nt laupäeval meil jõulupidu ja hetkeseisuga lubab selleks ajaks 43 kraadi. Not bad :). Kuum ilm tähendab ka metsatulekahjusid. Neid siin paar tükki juba olnud. Viimane oli päris hull, inimesed evakueeriti kodudest. Õnneks ükski majapidamine ega inimene siiski tules kannatada ei saanud, aga suitsu tuli veel kaks päeva pärast kustutamist.