Go where you're celebrated not where you're tolerated: detsember 2017

Mõtlesin, et täna on õige aeg blogi kirjutada, sest meil siin praegu kuumalaine ja välja eriti ei kipu. Hetkel on kell 14.30 ja õues on 42.7 kraadi. Homme on ka veel väga kuum ja siis neljapäeval kõigest 23 kraadi. Et jah, selline imelik kliima. Aga noh, Kaupol on Queenslandis veelgi kuumem, nii et ei tohi siin kurta midagi.

Kes veel ei tea, siis Kaupol on nüüd kool lõpetatud ja ta läks kaevandusse tööle, sedapuhku Queenslandi sellisesse väiksesse kohta nagu Cloncurry. Elanikke seal u 2700 ja kliima poolest vist kõige õudsem koht, kus ta senini olnud on. Aga eks ta kirjutab millalgi ise täpsemalt.

Kaevandusse tööle minek on ka põhjus, miks meie algne plaan detsembris tagasi Perti kolida vett vedama läks. Nüüd siis uus plaan – 11. jaanuaril kolime Brisbane’i või Sunshine Coastile ehk Queenslandi. Nii et varsti oleme juba kolmes osariigis elanud, viis veel jäänud :D.

Aga aitab nüüd Kaupost, kirjutan parem, millega ma vahepeal tegelenud olen. Mingi aeg tegin päris palju liiklusreguleerija tööd, sain isegi nädalaks tööauto, millega ringi kimasin. Paaril korral tuli auto ka hommikul kontorist võtta ja pärast tagasi viia. Vahelduseks päris huvitav. Siis tuli sellega pikem paus, aga õnneks sain teise agentuuri kaudu tööd (see sama agentuur, mille kaudu topsikute tööd tegin). Tegemist siis õllevaatidele käivatele suurtele plastikust korkidele kujunduse printimine. Keeruline seletada, aga põhimõtteliselt nägi see välja nii – korgid tuli panna ringiratast käivale masinale, mis siis teksti peale põletas. Piltidelt on paremini aru saada :). Selle tööga alustasin oktoobris ning tegin vastavalt oma lubatud tundide arvule ehk poole kohaga. Pärast esimest päeva mõtlesin küll, et tagasi ei lähe, sest see on megaigav töö ja terve päev tuleb ühe koha peal istuda, aga samas on raha ju vaja, lisaks töökoht kodust vaid 7 km kaugusel ja nii ma seal jätkasingi. Kuna Kiks oli tagasi Sydneys, siis sebisin tema sinna tööle, sest seal oli vaja kedagi, kes saaks täiskohaga käia. Nii ta oktoobri lõpus mu rolli üle võttiski, ma käisin vahepeal teda asendamas, kui ta veinitehaste intervjuudel käis. Paaril korral olime mõlemad koos ka tööl – tema tegi korkidele kujundust ja mina aitasin muude asjadega. See firma toodab kõik Rhino katuseraamide plastikust ja kummist osad, mida siinpool maakera kasutatakse ja neid ma meisterdada aitasingi.

Vahepeal tegin jälle natuke liiklusreguleerimist ja ühe päeva ka aedniku tööd. Detsembri alguses sain agentuuri kaudu taas uue töö, sedapuhku siis õllepoodi. No päris täpselt ma aru ei saanud, milles töö seisneb, aga pidi lihtne olema ja palk oli ka hea. Kohale minnes selgus, et minu ülesandeks saab olema õllepakkide komplekteerimine. Pidin tegema kastid ja sinna sisse erinevad õlled panema – lihtsamaist lihtsaim. Paaril korral tuli ka puidust alusele tehtud kinkekomplekte tsellofaani sisse pakkida. Tööpäevad olid 4-5 tundi ja paar korda nädalas. Aeg läks seal kuidagi eriti kiirelt ja kolleegid olid toredad. Kui kuuldi, et olen eestlane, siis pandi kõlaritest eesti muusikat mängima, Taukarit ja Lennat jne. Nii et jah, kokkuvõttes oli seal tore.

Eile oli selle aasta ja võibolla ka Sydneys oleku viimane tööpäev, sest paljud firmad on 22. detsembrist 8. jaanuarini suletud, nii et abikäsi ei vajata. Ja 11. jaanuari hommikul võtame juba suuna Brisbane’i poole. Aga eks näis, tegemist ikkagi Austraaliaga ja siin pole midagi kindel.

Sydneys olles olen teinud kuute erinevat tööd: liiklusreguleerimist, koristust, topsikute liinitööd, korkidele kujunduse printimist, aedniku tööd ja õllede komplekteerimist. Nii et peaaegu nagu Hunt Kriimsilm juba :D.

Kuna Kiksil lõppes see korgi töö juba eelmine neljapäev ja mõlemal vaba aega palju, siis tegime plaani, et lähme Melbourne’i avastama. Ostsime rongipiletid ja broneerisime AirBnB kaudu majutuse, nii et neljapäeva õhtul siis minek. Kolm päeva veedame Melbourne’is ja pühapäeva õhtul rongiga tagasi.

Detsembri alguses läksid korterikaaslased kuuks ajaks reisile, nii et Kiks kolis meile. Kuna Kaupo kaevanduses, siis ruumi siin jagub. Nii et kes tahab Sydneysse aastavahetuse ilutulestikku vaatama tulla, mis muide pidi sel korral eriti suurejooneline tulema, siis mul diivanile veel inimesi mahub :D.

Vahepeal oleme Eestist päris mitu pakki saanud, iga pakk head ja paremat täis. Kui mingi aeg ei söönud magusat eriti üldse, siis nüüd on külmkapp šokolaade ja komme täis, lisaks veel piparkoogid. Nii hea on, aga pean jälgima, et Kaupole ikka ka jääks :D. Ta pidi kaevandusse kaasa võtma, aga loomulikult unustas. Ita ja Siimu saadetud meepakk oli seekord läbi raskuste kohale jõudnud ning pakki avades oli topsik katki ja kõik kohad mett täis. Õnneks väga palju siiski raisku ei läinud.

Eelmisel nädalal vahetas Kaupo meie maasturil sumbutisüsteemi ära. Uus oli juba ammu tellitud ja olemas, lihtsalt polnud eelnevalt aega, et seda paigaldada. Kuna nüüd oli aga teada, et ta läheb kaevandusse ja tagasi tulles kolime kohe ära, siis pidi selle töö lõpuks ette võtma. Õnneks saime seda teha kohas, kus käru hoiame. Kortermaja ees seda ei tee ja mehaanikule polnud ta ka nõus maksma, sest siin tunnihinnad nii kallid, pealegi oskab ta seda ise teha. Nii me siis teisipäeval maale sõitsimegi ja kõigest 6 tundi hiljem oli uus sumps paigas :). Tiimitöö sujus meil hästi, varsti saan mehaaniku abiliseks tööle minna :D. Järgmisel päeval läksime Teslaga proovisõitu tegema. Kihvt auto see Tesla ikka. Sõitsime Model S 100D-ga, õigemini Kaupo sõitis. Ruumi oli autos palju ja mugav oli ka, kiirendus oli väga hea. Eriti kihvt oli muidugi autopiloodi peal sõita – istud roolis, käed vabad ja auto ise sõidab. Rida pidi ka auto ise vahetama, aga meil see ei õnnestunud. Kuna auto on palju ettevaatlikum kui inimene, siis pidigi see eriti linnas keerulisem olema. Sama lugu parkimisega – teoorias pargib ise, aga selleks peavad eeltingimused täidetud olema, nii et see meil ka ei õnnestunud. Muidu oli igati äge kogemus. Lisaboonusena veel Teslast saadud Capi mineraalvesi (Capi on Kaupo aussie nimi, nii et see vesi sobis nagu rusikas silma auku). :)

Rohkem vist polegi millestki kirjutada. Ahjaa, meil siin mangohooaeg ja seda saab ikka isuga pugitud. No lihtsalt niiiii hea on.

Viisat ootame ka endiselt. Nüüd 20. detsembril saab 6 kuud täis, aga meie agent ütles, et hetkel võtab selle viisa saamine u 10 kuud. Nii et ootame aga edasi.