reede, 9. september 2016

Vaalad

Kahjuks ei saanud ühtegi hüppavat vaala kaadrisse, selleks peaks seal tundide viisi valves olema. Kuid oma silmaga sai siiski ära nähtud, mis peamine :)

Kalapüük Exmouthis

Kunagi sai Anthonyga kokku lepitud, et kui on kalale minek põhja, siis mina ka pundis. Selleks aastaks otsustati muuta püügikohta ning minna Exmouthi, sest seal kõik käe-jala juures ja kaua ikka võib ühes kohas käia.

Ühel kenal päeval saingi kõne, et minek 26. augustil ja tagasi 4. septembril. Tenterdenist, kus Anthony elab, on Exmouthi 1570 kilomeetrit, seega pea poolteist päeva kulus sõidule. Läksime neljakesi ja kahe autoga: üks vedas paati, kööki ning suurt külmikut ning teises magamisasjad ja kaks autokülmikut. Meie auto kulutas sajale kuskil 10 kuni 15 liitrit olenevalt maastikust ja vastutuulest ning paati vedav auto kuskil 25 kuni 30. Sõit möödus sujuvalt. Kohale jõudes lõime laagri püsti, ostsime toitu ja jooki ning siis suundusime pubisse, kuna süüa ei viitsinud enam teha. 

Esimesel püügipäeval otsustasime minna Exmouthi lahele ehk siis ida suunal, kuna ookeanil oli liiga raju. Päeva tulemuseks jäi kaks mudakrabi ja teadmine, et lahel pole väga midagi muud teha, kui vaid väikseid kalu toita.

Järgmine päev oli rahulikum ning suund ookeanile, suund lääs. Eeltöö oli meil hästi tehtud, välja olid otsitud kõikvõimalikud kanjonid ja muud järsud langused ning augud, kus kala peaks pesitsema. Sõitsime kuskil 30 km-i kaldast ja hakkasime siis aga püüdma. Päeva tulemuseks kaotatud rakendused ja vasarhai, kes ujub kenasti edasi. Väga äge olend on see hai. Kuna meie telkimisalalt käis koguaeg inimesi läbi, sest uudistati paati ja meie seadet, kus siis põhimõtteliselt kõik eluks vajalik, selgus, et teistelgi mure haide ja niru saagiga. Püük sügavuselt kuni 350 meetrit.

Kolmas päev ja suund siis otse põhja saarte vahele õnne proovima, kaugus sadamast ca 60 kilomeetrit. Samuti proovisime siis erinevaid sügavusi, auke ja langusi. Sügavuselt 100 ja rohkem meetrit tuli kaks rankin cod-i ja siis tulid jälle haid kimbutama. Liikusime edasi ja sügavuselt ca 80 tuli red emperor ning snapper. Kuid peagi olid haid platsis. Õhtuk oli vesi plekksile ning sai pea täiskiirusel kodu poole sõidetud (50 km/h).

Neljandal päeval suund sama, kuid haidega veelgi suuremad probleemid. Mingil hetkel märkasime vees hulpivat saiatükki, mida ajas taga umbes 2-3 haid. No kui nad juba saia taga ajavad, on lood kehvad. Paadist käisid läbi mõned haid ja alamõõdulised kalad.

Viiendal päeval üritasime minna sadamast välja, kuid laine ja tuul olid liiga suured ning tagasi maale. Õnged kokku ja autodega jõgede äärde, et äkki saab krabisid või jõest mõne kala. Taas tulemus null. Kuid oli mõnus päeav looduses.

Viimasel päeval suunaks lääs ja ookeanile. Otsisime kohti ja lõpuks leidsimegi. Saime ühe kala ja ühe yellow tail seaperch-i, kuid siis taas haid platsis. Väsimus oli sellest loksumisest sees ja oli aeg kaldale minna. Enne slippi jäime akrusse, kuna oli tekkinud järjekord. Peagi tõmbasime madalikult lahti ühe paadi, kes oleks ju tänutäheks võinud  meid ette lasta, aga kus sa sellega (eestlased vist :D), aga hea oligi, sest sellist saamatut paadikaptenit ei ole ma varem näinud. Alles kolmandal korral õnnestus tal silduda ja paat kärule ajada. Inimesed võiksid natukenegi õppida paadi käsitlemise kohta, aga ei milleks. Seekord läks tal õnneks, lahkus vaid riivatud uhkusega, kuid variant riifi sõita oli täitsa käega katsutav.

Paat puhtaks, pubisse ja magama. Hommikul kiire söök, asjad kokku, dušš ja veel üks söök ning peale kahteteist kodu poole tuld. Pühapäeva ennelõunal olin tagasi Perthis. Olgugi et saak oli olematu, oli meil kamba peale 6 kg fileed ja meel rõõmus, sest sai nähtud vaalu väga lähedalt, päris suuri haisid looduses ning paari dugongi, kes paadi järel ujusid ning lihtsalt veedetud aega merel (millest pool aega oli mul paha olla, sest merehaigusega on mul tõsised probleemid).  Oli väheke teistsugune puhkus kui tavaliselt. Järgmine kord enam Exmouthi kalale ei minda, kuid ka Pardoos pole viimased aastad enam nii head saaki olnud, kuna on nägema hakatud üha rohkem ja rohkem paate. Nii et siinkohal peaksid eestlased väga rahul olema, et riigi rahvaarv väheneb, sest mida vähem inimesi, seda parem elu. FAKT!
Laager
Travelling like a boss
Emu pere
Vaala saba
Vaal
Hai lõhkus ridva :(
Vasarhai
Veel üks hai
Pea oli ainuke, mis üles jõudis, ülejäänud sõi hai ära
Päästeoperatsioon
Kahjuks mina seda kala ei püüdnud :(
Meie paat

neljapäev, 8. september 2016

Front loop practice

Leidsin sellise pooliku videoprojekti kõvakettalt, mis pärit siis samuti veebruari lõpust, kui kolisime Port Hedlandist Perthi. Tegin selle nüüd ruttu valmis, sest muidu jääbki siia arvutisse poolikuna tolmu koguma.

Blogi ja 4.

Peab tunnistama et aastal 2016 on blogi unarusse jäänud.

Hakkasin ma siis vaatama, et mitu korda sel aastal vees olen käinud ja imestuseks ei leidnudki selle kohta märget. No kui ei ole, siis ei ole, kuid kuskilt tekkis väike kahtlus, et Port Hedlandist lahkudes sai ju väheke rannas siiski puhatud. Ega siis midagi, tuli võtta lahti piltide kaust ja vaadata, et äkki on miskit jäädvustatud. Ja oligi.

2016 veebruar Denham
Uus puri
Siis kui reisimisel ühest autost enam ei piisa :P
Laager
Bobtail
Keegi on kõik kommid ära söönud :D
Tundub, et siis olid juba Eesti ja mägede mõtted peas ja nii jäigi isegi surfikannete tegemine sinna paika. Igaljuhul eile sai siis käidud üle pika aja vees. Seda korda siis jõe peal Perthis. Vette 5.2-ga, siis kohe välja, kuna oli selgelt üle. Siis 4.7 kokku, millega oli vast 10 minutit hea ja peale seda seegi üle. Aga ei viitsinud vahetama minna. Kuna chopis pole harjunud sõitma, sest Port Hedlandis leidis alati siledat vett, oli tunne, nagu ei oskaks enam üldse. Sellise „mõnusa“ tundega ka päeva lõpetasin. Külm oli ka, sest meil alles varakevad, aga pole hullu, suvi ju tulemas :).

Swan River 07.09.2016