Perthis käik + lõppu ka väike üllatus ;)

Perthi sõitsime eelkõige viisaasju ajama, ma käisin ka kahepäevasel liikluskorralduse koolitusel, sest oli lootust siis heale tööle saada. Seda aga ei juhtunud, sest selle projektiga pole ikka veel alustatud. Tüüpiline Austraalia. Ka viisa asjadega ei läinud nii, nagu lootsime. Kaupo käis agendi jutul, kes aga midagi rõõmustavat ei rääkinud. Meie õnnetuseks olid detsembris mingid seadused muutunud ning see tõmbas meie edasistele plaanidele vee peale. Vähemalt loobusime õigel ajal ega jõudnud suuri kulutusi sellega seoses teha. Alguses olime ikka päris nördinud, kuid siis kogusime ennast ja võtsime kasutusele plaan C – Kaupo läheb kooli ja siis vaatame edasi. Plaane pole siin ju mõtet teha, niikuinii kõik muutub :P.

Perthis olles saime kokku ka Andoga. Viisime ta Yanchepi rahvusparki kängurusid vaatama, aga kahjuks mitte ühtegi isendit näha polnud. Olime väga üllatunud, sest oma esimestel Austraalias veedetud päevadel külastasime Külli ja Adamiga seda sama parki ja siis oli kängurusid iga nurga peal. Vähemalt nägime seekord mitut koaalat :). Poisid käisid ka wake-pargis sõitmas, kui ma koolitusel olin, lisaks aitas Kaupo Ando autol õli vahetada ning käisime kõik koos ka Scarborough rannas ujumas. Tegelikult minna vette ei läinud, sest liiga külm oli :D . Olen Hedlandi soojusega liiga harjunud, mis teha. Aga jah, lugesite õigesti, ka Ando käis ujumas (kes seda ikka ei usu, vaadake pilte! :P).

Perthis läks aeg kiirelt nagu alati ja oligi taas aeg kodu poole liikuma hakata. Kui Perthi tulles sõitsime 1753 km põhimõtteliselt ühe jutiga ära (15 h puhast sõitu, Kaupo roolis), siis tagasi minnes otsustasime Carnarvonis ööbida ja järgmisel päeval teekonnaga jätkata.

Nüüdseks oleme juba mõned nädalad tagasi Hedlandis olnud. Tööd meil kummalgi pole – kuna siin linnas suhteliselt vaikne, siis ei liigu ka tööpakkumisi väga. Kaupol oli variant minna sinna samasse kaevandusse shutdown-i tegema, aga kahjuks oli camp täis, nii et jäi ära. Nüüd tegeleme vaikselt asjade pakkimise ja lahtiste otsade kokkutõmbamisega, et siis varsti uue etapiga alustada. Kuna Kaupo läheb kooli, siis kolime Perthi ära. Kahjuks tuleb seda teha just vahetult enne siinse talve algust, mis tähendab, et peame kuumusega hüvasti jätma ja vihma ning külmag end karastama hakkama. Enne kui Perthis enda kodu otsima hakkame, tuleme korraks Eestisse. Nii et kes meid näha soovib, siis varsti on selleks võimalus ;). Maandume Tallinnas 9. märtsil kell 12.45 ja tagasi lendame 15. aprilli hommikul. Nii et varsti näeme, kallid sõbrad!

Mõned pildid ajast, kui Kaupo veel kaevanduses töötas ja muru rohelisem (loe: muld punasem) oli.

Üks on vähe pruunim kui teine ;)

Tõestusmaterjal

Perthis käik - kokku "kõigest" 4043 km

TC Stan

Kuna meie praegune viisa saab varsti läbi, tahtsime Kaupoga Perthi sõita, et seal uue viisa asju ajada. Plaan oli ilus ja hea - Kaupo tuleb laupäeva õhtul kaevandusest, pühapäeva varahommikul ajame Holdenile hääled sisse ja suund Perthi poole. Aga siin Austraalias ei lähe asjad tavaliselt nii, nagu kavandanud oled. Nädala alguses tuli info, et reedel või laupäeval tabab Hedlandi troopiline tsüklon (pole kindel eestikeelses vastes, ingl k tropical cyclone) Stan, mis võib endaga kaasa tuua üleujutusi ja muid tormikahjustusi. Olime muidugi pettunud, kuid samas ka veidi rahul, sest oleme alati tahtnud seda kogeda.

Alguses pidi torm olema teise kategooria oma, kuid siis muudeti see juba kraad tugevamaks. Pinge oli õhus ja lootused suured. Meie endised eestlastest majakaaslased kirjutasid kordamööda, kuidas nad kadedad, et ise enam Hedlandis pole ja sellest kõigest ilma jäävad. Pärast aga selgus, et midagi ekstreemset ei toimunudki - torm läks meist mööda, isegi vihma väga ei sadanud. See on see nö kaitsekilp Hedlandi kohal, mis midagi ligi ei luba (räägitakse, et kuna siin tohutusuured rauamaagi kuhjad, siis need eraldavad kuumust ega lase vihmal maapinnani jõuda, vesi aurustub juba õhus ära. Tundub, et see on tõsi, sest kui igal pool lähiümbruses sajab, ei tule siin piiskagi). 

Kaupo oli selle tormi ajal Karrathas ja neil sadas seal ikka korralikult. Ta ei saanud isegi koju sõita, sest teed olid kinni. Pühapäeva hommikuks oli oht lõplikult möödas, teed avatud ning lõpuks sai ka kaevandustööline koju :). Nii et õnneks olime algsest plaanist vaid päevaga maas ja esmaspäeval võis sõit Perthi alata. 

Cyclone survival kit :D

South Hedland pärast tormi

Samal ajal kaevanduses

Isetehtud vihmakeebid