Jäänud on meil nüüd 10 kuud
working holiday viisat ehk siis väga vähe. Kuna aeg limiteeritud, siis tuleks
seda võimalikult hästi ära kasutada. Mis on siis toimunud?
Tuleb kohe ausalt tunnistada, et
aega ei ole kasutatud just kõige paremini, eriti minu poolt. Liisa on seevastu
ilusti tööl kainud, kuid temalgi see jama, et ei saa ületunde teha ega
laupäeviti tööl käia. Kui nüüd tundub ju ok, et pole ületunde ja laupäev vaba,
siis meile on see väga halb. Meie tahame võimalikult väikese ajaga võimalikult
palju teenida, et saaks siis taas puhkama hakata. Kui hommikul pead tööle
minema, siis on terve päev perses anyway!
Mina olen ka nüüd tööinimene ja
seda juba pea kuu aega. Jama on taas see, et ei ole neil mulle piisavalt tööd
anda. Aga nii neli päeva nädalas ikka. Kuid esmakordselt Aussis on tekkinud
probleemid rahade kätte saamisega. Muretsemiseks pole põhjust, sest varade
hindamine bossi juures on tehtud ja võib veelgi tööl käia ;)- No eks ta ikka
midagi tilgutab ka, nii umbes poole arve kaupa.
Kui teise aasta algus oli päris
põnev ja sündmusterohke siis sellist tempot pole suutnud jätkata. Ehk vabal
ajal on palju arvutis passitud, paar filmigi vaadatud, mõni pidu peetud, oma
autosid nokitsetud ja ikka nii iga nädal põõsas käidud.
Põõsas käime me koos tsiklitega.
See aasta on olnud põõsas palju huvitavam, kuna taevast on tulnud korralikult
vett ja see seal nüüd põõsas seisabki. Algul oli nii parajalt, aga hetkel juba
liiga palju. Esimesel korral, kui vett oli, sai seal ikka korralikult vees
mürgeltatud, kuni mul lõi sumpsi pooleks ja Margo quadil oli koju jõudes ka
airbox vett täis. Hea, et kotti ei jooksnud. Kuna Ebayst tulevad jupid kaua,
otsustasin bossile viia oma summi keevitamiseks. Esimene nädal kulus sellele,
et leida roostvabast terasest täitevardad ja nüüd kolm nädalat hiljem ei ole
ikka kätte saanud ja see keevis, mis seal tehtud on, on umbes selline, mida ka
mina suudaksin sinna keevitada. Krt ise ta veel paberitega keevitaja.
Kuna sumpsi ei saanud, aga sõita
oli vaja, tuli uus tsikkel osta. See vast kogu selle teise kuu põnevaim sündmus
üldse. Olin siin tegelikult tükk aega vaadanud, et kas saab odavalt midagi vähe
kergemat, napilt läks eest ära 2007 wr450, kuid oligi hästi, sest nüüd 2009 KTM
450 exc omanik. Sellega on nüüd siuke lugu, et ratas on super, aga soitjat
pole. Seetõttu on ka lugematu arv tunde netis kõikvõimalikku infi otsitud nii
ratta hooldamise kui ka sõidutehnika kohta. Sai ka just rajal käidud. Tegu on
vana rajaga, kus kurvid liivased ja hüpped huvitavad. Huvitavaks on teinud nad
vihm, sest kunagi ei tea, kus see auk parajasti on. Eks lõpuks hakkas ka meelde
jääma, aga väga kaua sõita ei saanud, sest Margiti sünnipäev ja kehv füüsis
andsid tunda.
Tööde teemadel on lootust, et
läheb vähe paremaks, kuna 16. juunist saan betooni peale tagasi. Kuid ka seal
on omad agad sest viimased paar nädalat olid ka neil väga vähe ja lühikesed
päevad. Hea on betooni peal see, et seal päevahind ja ei pea seda kuradi tundi
täis tiksuma, sest see ikka eriline raiskamine. Kuid seda betoonilõbu saab
olema maksimum kaheks kuuks. Nii et mõtlemise koht, kas võtta vastu või jätkata
seal, kus koguaeg miskit tööd tiksub.
Väheke autondusest ka. Järgmiseks
projektiks on mul üks pleekinud katuse ja kapotiga LC, kus siis üritan esimest
korda elus autot värvida ja seda siis meie tolmustes tingimustes. Aga nagu meil
kombeks öelda: „Good enough for bush“. Hetkel siis tööriistade otsinguil,
millega oleks võimalik töö teostada. Suht keeruline, kuna odav on jama ja
profikas on kallis.
Nii me siis oma aega siin veedame,
natuke töötades ja natuke lõbutsedes, kuid ausalt tahaks nüüd korralikult tööd
teha, et siis hiljem saaks korralikult lõbutseda.
P.S vaadake vahepeal siis veebruari kuusse ka, vaikselt ikka
tegelen selle Vietnami mälestuste kirjapanekuga.
