laupäev, 21. november 2015

Käib töö ja vile koos

Märkamatult on möödunud kaks kuud, ilma et blogi oleks uuendanud. Häbi meile, eksole! :P Tegelikult on põhjus selleks väga lihtne – kuna elame hetkel töölainel, siis eriti millestki kirjutada polegi. 

Siin teile väike kokkuvõte, mis vahepeal kängurudemaal toimunud on :).

Nädal aega enne ESS-ist töölt lahkumist oli mul huvitav vestlus ühe sealse juhiga. Nimelt rääkis ta, et just mind valiti kõigi seast välja ning ettevõte pakuks mulle stipendiumit, et omandada Cerfiticate III in Hospitality. Kui ta aga kuulis, et olen viimaseid päevi Gateways tööl (mis tegelikult ei saanud tulla üllatusena, sest olin kõiki teavitanud, et viisa reeglite tõttu ei saa seal enam kauem tööd teha), siis oli ta reakstioon, et „oih, no siis pole mõtet sulle seda pakkuda ju, see mõeldud ikka selleks, et motiveerida inimesi meie juures pikaajaliselt töötama. Nojah, ega’s midagi. Lihtsalt vihale ajas, et sellest üldse juttu tehti. 

24. septembril oli mu viimane tööpäev Gateways. Sain selle puhul kolleegidelt ka väikse kingituse ning kaardi. Pärast tööd kohtusin meeldivama osaga kollektiivist kohalikus restoranis, et õhtustada ja niisama lobiseda. Hiljem saabus ka Karratha kaevandustööline ning oligi aeg koju minna. Hommikul vara äratus, et Perthi lennata. Õnnetuseks olin endale külmetuse ligi tõmmanud, mistõttu oli maandumine väga piinarikas – selline tunne oli, et pea kohe lõhkeb. Kõik siiski laabus ning suundusime Aussie vanemate ehk Merle ja Marguse juurde, kes meile siiani alati öömaja pakkunud, kui Perthi satume. Saatsime Merle kallistuste saatel tööle ning alustasime tavapärase ringisõitmisega, et asju ajada. Õhtul saime Külli ja Adamiga kokku, kellega lobisesime pikalt-laialt, kuni oli aeg taas „vanematekoju“ minna. Järgmisel päeval olin hääletul režiimil – häält lihtsalt ei olnud, ainult sosistada sain. Nii me siis käisime poodides, mina sosistasin ja Kaupo oli nö tõlgiks. Päris naljakas oli tegelikult. Õhtu veetsime Merle ja Marguse seltsis. Pühapäeval tegi Kaupo elus esimest korda joogat koos Merlega, me Margusega läksime jõe äärde jalutama ja uhkeid maju imetlema.  Õhtul 5 paiku oli aeg autole hääled sisse panna ning suund Hedlandi poole võtta. U 500 km kodust oli meil ärev hetk kütusepumba tõttu ja arvasime, et peame tee äärde jääma. Õnneks aga meistrimees parandas vea ära ning varsti olimegi õnnelikult kodus.

Ma hakkasin endale uut tööd otsima, reedeks olin intervjuule oodatud ning kolmapäeval alustasin. Tegemist taas koristustööga, seekord siis kohalikus 4 ½ tärni hotellis Esplanade. Rahalises mõttes polnud see väga hea diil, sest tunnitasu oli väiksem kui Gateways, lisaks tuli rohkem sõita, sest hotell kodust u 17 km kaugusel. Õnneks sain pühapäeviti  8,5 h tööd teha, tänu millele oli palk suht okey. Katsin kulutused ning veidi jäi raha ülegi. Kuna mulle Esplanade-is aga kohe üldse ei meeldinud, siis otsisin paralleelselt uut tööd, mille tänu Facebookile ka leidsin. Nüüd siis olengi juba neli nädalat sign shop-is tööl käinud. Töö ise on suhteliselt lihtne, lihtsalt uut infot palju. Teen kõiksugu kleebiseid ja märke, lõikan alumiiniumist vajalike mõõtudega plaate ja lihvin need siledaks jne. Palk on ka super – saan siin nädala eest peaaegu sama palju, kui Gateways kahe nädala eest! Ehk siis kokkuvõttes olen väga rahul :) 

Vahepealsesse aega jäi ka mu sünnipäev, mida tähistasid vaat et iga päev saabuvad pakid ja kaardid. Nii tore oli töölt tulles jälle mingi üllatus eest leida :). Selle eest teile suur aitäh!
Meenutus esimesest Austraalias saadud pakist :D

Magus elu

Veelgi magusam elu

Lahkumiskaart

Lahkumiskaart vol2

Lahkumiskink

Lahkumiskink Tongalt - korallidest ehted + kohalik lehvik

Sain kiita

Meenutus Gateway-st

Meenutus Gateway-st vol2

Meentus Gateway-st vol3

Õhtusöök toredate (eks)kolleegidega

Hedland ülevalt vaadatuna

Outback

Kodu pole enam kaugel :D

Vot sellised lood

"Kolleeg" Esplanade-is

Jackie

Tagahoov

Mängivad

Mangopuu minu kodu aias!!!

Jackie

Käes on tulekahjude hooaeg

Kaupo tangib nagu boss

Esimesena saabunud kingitus

Kink vol2

Kink vol3

Kink vol4

Andekas Kristian :)

Kink vol5

Tähistame

Palju õnne mulle! :)

Pilbara päikeseloojang

Lihtsalt imeline!

Laiskleme

Suht soe siin juba :D

pühapäev, 20. september 2015

Kaevandustuur

Kuigi olen Hedlandis nüüdseks rohkem kui aasta jagu elanud, polnud siiani kaevandustuuri ette võtnud. Oli see küll sageli mõttes, kuid teostuseni ei jõudnud... Eile aga avanes võimalus osaleda tasuta ekskursioonil, mis tutvustas ühe siinse kaevandusfirma, FMG, igapäevaelu. Äärmiselt põnev oli! Kahju, et Kaupo sellest osa ei saanud, aga noh ta ju nüüd ise kaevandustööline, nii et pole vast hullu :P.

Ekskursioonil käisin koos töökaaslase Tammyga, kes ei jõudnud mind hiljem ära tänada, et ta kaasa kutsusin.

Panen siia kirja mõningad asjad, mida teada sain.
Üks rong koosneb 250 vagunist, on 2,8 km pikk ja viib kaevandusest sadamasse u 35 000 tonni rauamaaki. FMG-l on siin selliseid ronge 13. Iga päev läheb laevadega u 500 000 tonni rauamaaki teele, enamasti Hiinasse. Ega asjata pole Port Hedlandi sadam rauamaagi väljaveo poolest üks maailma suurimatest.

FMG-l on siin 80 km ulatuses konveierlintide süsteeme, mis rauamaagi laevadeni toimetavad. Neil on ka üks modernsemaid depoosid, kus suurem osa tööst on automatiseeritud - lihtsalt vajutad nupule ja masinad teevad raske töö sinu eest ära :).

Vagunite tühjendamine käib väga kiirelt - täpsemalt näeb siit.












pühapäev, 13. september 2015

Uus elu(koht)

Tuleb välja, et me ei kirjuta üldse või siis kirjutame mõlemad korraga :D
Igatahes siin siis minu versioon vahepeal juhtunust.

Pärast viimast blogipostitust on toimunud palju muudatusi.  Nimelt ma kolisin jälle!!! Ei, siin pole kirjaviga, peabki olema ma ja mitte me... intriigid? Tegelikult on asi väga lihtne – Kaupo on nüüd juba kolmandat nädalat kavanduses tööl ja seetõttu tuli mul ka kolimine uuesti ette võtta. Kuna ta on enamus ajast eemal, siis ma ei olnud nõus narkariga sinna majja jääma ja hakkasin uut elukohta otsima. Mõned pakkumised tulid, aga nagu ka eelmises postituses kirjas, siis meil ju liiga palju asju ja päris keeruline leida kohta, kuhu lisaks endale ka kogu tavaar mahutada. Õnneks leidsin siiski sobiva koha – elan nüüd uues suures majas Aussi tuletõrjujast elektriku ja tema koeraga. Minu päralt on maja üks tiib, kus siis minu tuba (koos walk in wardrobe-iga... yay!),  suur vannituba ja WC. Lisaks on siin poolel veel üks magamistuba, mis lihtsalt tühjana seisab. Majaomanik Dan elab teises tiivas, ühine osa on meil suur avatud köök koos söögitoa ja elutoaga, nii et privaatsust jagub. Vahel ei näegi teda eriti, nii et hea rahulik. Boonus on ka see, et Dan pole tüüpiline austraallane, kes ainult vatrab tühjast-tähjast....pigem ta nagu eestlane, et pole väga jutukas ja räägib siis, kui ikka midagi öelda ka on. Koer Jackie on ka tore, muudkui tahab, et talle tennisepalli viskaks. Ehk siis praegusi elamistingimusi ei anna võrreldagi eelmisega, nii et ma olen väga rahul.

Loomulikult jäi meil ka sel aastal Anthonyga kalale minek ära. See on lihtsalt Kaupo „õnn“, et alati mingid takistused. Ju siis pole tallle lihtsalt ette nähtud minu kalast suuremat püüda :P . Aga noh lootus on, et järgmisel korral ehk :D.

Minul on oma praeguses kohas veel kaks nädalat jäänud, siis on 6 kuud ühe tööandja juures täis tiksunud ning viisa ei luba seal kauem tööd teha. Iseenesest hea, ongi vaheldust vaja, elu praegu liiga mugavaks muutunud. Natuke kahju on aga ka, just inimeste pärast, sest olen sealt häid sõpru leidnud. Kuna ma Hedlandist veel ära ei koli, siis kohtun nendega edaspidi tööväliselt, mis tegelikult ongi parem :). Kõik need intriigid ja kõlakad jne on mind nii ära tüüdanud, et ootan juba viimast tööpäeva, mis on 24. septembril. 

Kaupo pidi algselt kaevanduses olema 4:1 graafikuga ehk siis 4 nädalat tööl ja 1 vaba. Läks aga nii, et seekord peab ta jääma viieks nädalaks. Iseenesest meile see sobib, sest selleks ajaks mul ka töö läbi ja plaanime paariks päevaks Perthi minna, et sõpradega kohtuda ja külmemat õhku hingata. Siin juba päris kuumaks läinud, kuigi alles september. Päeval juba 35 kraadi kanti ja päike kõrvetab. Vahel hommikuti õhuniiskus 100%, mis teeb olemise suhteliselt ebameeldivaks, sest kõik kohad märjad, sh ka riided sinu seljas. Lohutuseks see, et lohutust pole ja läheb aina kuumemaks :D. 

Kes aga tahab meile kirjutada/joonistada, siis järjekordne aadress on siin.

36 Steamer Avenue
South Hedland 6722
WA
AUSTRALIA